laupäev, veebruar 28, 2009

Patkuli väljakutse sai vastu võetud

Uni kippus täna juba kella kuue-seitsme paiku hommikul vägisi ära minema - oli ju vaja vastu võtta Patkuli treppide väljakutse.

Kummalisel kombel on elu viimasel ajal arenenud mittesportlikku ja treeninguvaba rada pidi. Rohkem kontoritoolis lösutades, ainukesteks käikudeks on kümme sammu külmutuskapi juurde, et office food riiulilt endale järjekordsed juustu- ja singisaiad meisterdada. Et siis kümme sammu tagasi arvuti ette loivata...

Sellelt foonilt oli hea lugeda ÄPMT poolt korraldatavast nädalalõpuüritusest Toompea treppidel, unustada sändvitšid ja kujutada end ette edukalt treppe vallutamas! Mulluse-tunamulluse treenituse ja treeningplaaniga oleks selline laupäevane pikem ots sobinud nagu rusikas... Praegu oli aga veidi kõhe tunne sees, kas üldse minnagi. Üleeile sain siiski tossud korraks jalga ja tegin tänasele  kaks kiltti sissejuhatust.

"No kaks ringi ma kahe tunniga ikka ära teen" lubasin endale ja jõudsin Balti jaama parklasse. 

Treppide juures ootas juba õige suur seltskond jooksuhulle:


Jah jah, neile kes altlinnast või Koplist pärit, tuli tutvustada rada ka käsikaudu. Selleks tegime kõik koos ringi sörkides läbi (see sörgi kiirus kattus huvitaval kombel minu hilisemate võistlusringide kiirusega).


Alustasin jooksu tavapäraselt rahulikult, tavapärase täisvarustusega (vöö koos joogipudeliga, fotokas ja telefon samuti vööl). Pulss püsis tõusudel isegi 140 piires, nii võis ju julgelt kulgeda.

Kõrvas rääkisid Vikerraadio Rahvateenrid, minu tavapärased laupäevahommikused kohvilauakaaslased.

Rivo luuras rajal lausa suure kahuriga, tulemus on mõnus!!!


Poole maa peal ei pidanud enam põis vastu, pidi Shnelli pargi iidseid puid kastma. Kohe läks palju paremaks! Saab joosta.

Järsku libiseb talla seest välja õuna märgiga andur, võtan tossu jalast sätin tagasi. Järgmisel ringil jälle! Sätin anduri lihtaslt tossu peale paelte alla. Püsib! Ei kadunudki ära:)

Vahetasin Kuku peale, Keskpäevatund.

Pool tundi on veel jäänud, katedraali eest laskudes lööb valu paremasse põlve. Kannatame ära.

8 ringi saab täis, 17 mintsi on veel aega, innustun ja lisan kõvasti tempot, et läbida veel kaks ringi.
No enam must keegi mööda ei pääse:)

Viimastel treppidel olen reiest pehme nagu Veerpalu Libereci teatesõidu viimasel tõusul.

Kirja läheb 10 ringi. Võitja teeb 15, järgmised 14, 13, 13 jne.

Olen rahul!

Keskmine pulss oli kella järgi 154 lööki, maksimum kogunisti 183 (ilmselt kahe viimase kiirema ringi tulemusena), kaloreid põles 1448.

Panen ka kaardi üles, siin on nii soojendusring kui ka kõik 10 võistlusringi, mis õnnestus 2 tunni ja 2 minutiga läbida, näitab 15,6 km:


Vahva üritus!

Suured tänud Sten-Aleksile(keskel) ja teistele äripäevlastele-korraldajatele!

1 kommentaar:

Rünno Ruul ütles ...

hea jutt ja lahedad pildid!