Mis siis, et mullu jaksasin palju kiiremini lipata. Mind tühised ajamängud, kus paari kaotatud sekundi pärast antakse enda esitusele hinne 2, endast välja ei vii. Ma võin ka mullusest märgatavalt aeglasema jooksuajaga (nüüd 2:03 versus mullune 1:47) üritusest täit rahuldust tunda. Just see ongi ju eesmärk - ÜRITUSEST RÕÕMU TUNDA!
Foto: MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi
Korraldajatel oli sel aastal lahendada järjekordne pähkel - seoses sõjaolukorraga Vabaduse platsil tuli senine pakihoiu- ja finišipaiga logistika ümber mängida uuel platsil. Väga ei nurisegi, saadi täitsa hakkama, Kaarli parklas oleks justkui aastakümnete tagune spordivaim hõljunud. Ehk oli natuke kitsas, eriti "kõrvalala", 10km masside lõpetamise hetkel. Pudelikael tundus olevat just see küngas peale finišikoridori läbimist ja enne parklasse jõudmist. Seal pole ka piisava laiusega jalgteid, et nii jooksjad kui arvukad kaasaelajad korralikult lahus hoida.
Siiski, see pudelikaela mure järgisel aastal ei kordu. Või vähemalt ülejärgmisel mitte (tea kui kaua Ristiehitajatel kaevetöödega veel läheb).
Suurepärane täiendus oli sel aastal tehtud jooksurajal - Mere puiestee pealt kolis rada vanalinna ja Schnelli tiigi äärde. Oli huvitavam joosta ja mis kõige olulisem, sellega välditi üüratut liiklusummikut Balti jaama kandis- seega said jooksusõbrad vähem autopedede vastuhääli:)
Siiski, kommenteerin jälle vaid poolmaratoni vaatevinklist. 10km jooksjate mass võis kitsastel pargiteedel omajagu tõugelda.
Ei hakka pikalt jahuma, Sügisjooks on konkurentsitult parima korraldusega jooksuüritus Eestis (eriti, kui arvestada ka mastaape).
Mille poolest Tallinn veel välismaistele analoogidele alla jääb, on kaasaelajate vähesus raja kõrval. Stockholmis palistab poole pikemat rada pidev ergutajate rivi, Berliinist rääkimata, seal on lausa 42km kaasaelajatega kaetud.
See saab aga muutuda vaid koos üldise liikumisharjumuse popistumisega. Ja Sügisjooks teeb selles osas väga head tööd!
Selle riiuli on täitnud märkamatult viimase kahe aasta jooksumeened.
